Kevad ja traditsioonid

Kevad, ilus ja uhke. Aga kas sa tead traditsiionidest? Anyways nüüd ma rääkin neist.

Märts

Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsetel kuunimedel on tähendus: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (kassid kogunevad karjadesse).
Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.
Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa või rootsi keele vahendusel Vana-Roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.
Urbekuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) vårmånad - lumekuu, Poola marzek - laen Rooma kalendrist, Leedu kovas - kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia ožujak - tõenäoliselt sõnast laž - vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen - kasemahla koguma.
Hõimurahvastel: Komi raka - vares, õmblustööd, Ersa ejz'urkov - jääpurikakuu, Mari yjarnja - liupüha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.
Urbekuu pühad
1.03. Tuhkapäeval tuleks tõusta võimalikult vara, kindlasti enne päikesetõusu ja magamagi minna varem - ilmta toas tuld üles võtmata. Viimasele magamaminejale jäävat laiskus.
9.03. Sirgupäeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile väikseid nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
20.03. Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb püsima.
22.03. Eidepäeval ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
25. Marjapunapäev on kevade alguse ja puna joomise päev, naiste püha. Marjapunast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja puna palgele kogu aastaks. Naised käivad üksteisel külas, või kogunevad kõrtsi. Tehakse ülepannikooke või karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Siit peale ei või enam hommikuti ilma linnupetet võtmata kodust välja minna.
Kuu taevas
Noore kuu kõva aeg 1.03. - 5.03. (esimene veerand)
Kasvava kuu pehme aeg 5.02. - 10.03. (teise veerandi algus 5.03. kl 13.32)
Täiskuu kõva aeg 10.03. - 14.03. (täiskuu - 12.03. kl 16.54)
Kahaneva kuu pehme aeg 14.03. - 20.03. (kolmas veerand)
Kahaneva e vana kuu kõva aeg 20.03. - 26.03. (neljanda veerandi algus 20.03. kl 17.58)
Kadukuu pehme aeg 26.03. - 30.03. (kuu loomine 28.03. kl 05.57)
Noore kuu kõva aeg 30.03. - 3.04. (esimene veerand)
Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) urbekuus ei ole. Nõrgem kaduneljapäev on 23.03. (neljandi veerandi neljas päev). Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Rahvatarkust
Urbekuu ilmasid tasub hoolega tähele panna, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.
Kui urbekuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade. Halliste
Kui urbekuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala
Kui urbekuus myristab, tuleb suvel kuiva. Pyhalepa
On lepad kevadel urbekuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ytlesivad vanaaegsed majapidajad ikka urbekuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba." Ehk jälle: "Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata."
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ytelda. Aga uueaja sõna ütleb: "Hari põldu, saad lieba!" Vaivara

Sims

The Sims" on elu simuleeriv strateegiamäng, mille töötas välja Maxis ja avaldas Electronic Arts. Mängu arendustööd juhtis mängudisainer Will Wright, kes on tuntud ka SimCity arendajana. Mäng simuleerib ühe või mitme tegelase ("Sims") igapäevaseid tegevusi eeslinna majapidamises SimCity lähedal.
Mäng tuli müüki veebruaris 2000 ja oli pikka aega mängude edetabelite tipus. Aastatel 2000 ja 2001 oli see müüduid mäng. The Sims on tõlgitud 16 keelde, sellele on avaldatud 7 täienduspaketti, samuti on mängust tehtud telekamänguversioone ja veebipõhine versioon.
"The Simsile" on järgnenud terve mängude sari, millesse kuuluvaid mänge oli 2009. aasta märtsiks Electronic Artsi andmeil müüdud üle 100 miljoni eksemplari. Sarja tuntumad liikmed on "The Sims 2" ja "The Sims 3".

Mängu sisu

Mängija juhib enda loodud tegelase või perekonna elu, valides nende karjääri, sõbrad, meelelahutused, oskused jms. Selle käigus ehitatakse, täiustatakse ja sisustatakse ka tegelaste maja. Mängu käigus tuleb rahuldada tegelaste tujusid ja vajadusi, arendada nende oskusi, luua ja arendada inimsuhteid ja teenida raha.
"The Simsis" on kolm põhirežiimi: elu-, ostu- ja ehitusrežiim. Elurežiimist saab igal ajal minna kahte teise, kus võib maja kujundada või ümber ehitada. Lisaks saab kaamerarežiimis teha pilte perealbumi jaoks ja valikurežiimis mängu salvestada, vaadata naabruskonda, mängu seadistada või sellest väljuda.

Küüditamine Eestis

Küüditamised Nõukogude okupatsiooni ajal

Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest.
Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Neist jäid ellu umbes pool küüditatute arvust. Samal ajal toimusid massiküüditamised ka Lätis, Leedus, Lääne-Valgevenes, Lääne-Ukrainas ja Moldovas.
Läänemaailmas tähistati juuniküüditamise päeva, 14. juunit, Ikestatud Rahvaste Päevana.
30. juunist 1. juulini 1941 pandi Lääne-Eesti saartel toime uus küüditamisaktsioon (juuliküüditamine), mille käigus viidi ainuüksi Saaremaalt ära 654 inimest, kellest üle 400 (naised ja lapsed) pääses tänu Saksa vägede kiirele edasitungile kuuajalise vangistuse järel Tallinnast tagasi koju.
15. augustil 1945 toimunud sakslaste küüditamisoperatsiooni käigus saadeti Eestist Permi oblastisse asumisele 407 sakslast ja nende perekonnaliiget.
Märtsiküüditamine algas 25. märtsil 1949. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 inimese, enamasti naised ja lapsed. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse.
1. aprillil 1951 küüditati Eestist Operatsiooni Sever käigus Siberisse 282 Jehoova tunnistajat.
Küüditamisi korraldasid okupatsioonivõimud, NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) töötajad, koos kohalike abilistega. Relvadega ähvardades sunniti inimesi oma kodudest lahkuma ja toimetati loomavagunites minema. Nende vara konfiskeeriti.
Alates 1956. aastast lubati küüditatutel Eestisse tagasi tulla, kuid nende vara ei tagastatud. Vara tagastamine sai võimalikuks alles pärast okupatsiooni lõppu ja Eesti taasiseseisvumist. Lõpetame paaril piltil

Paastumaarjapäev

25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gaabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega.
Peamiselt Kagu - Eestis on tarvitatud kapsamaarjapäeva nime, kuna maarjapäeva kommetes on tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida - kasvavad suured kapsapead.
Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maarjapuna, et palged punased püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - “tsia ruih vällä”. Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi.
Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele.
Maarjapäeva koha talupoja ajaarvamises ja majanduselus on hästi määratlenud Mall Hiiemäe:
“Kui kevade lähenemise kajastusi leidub mitmete kevadtalviste kalendritähtpäevade kombestikus (küünla-, vastla-, madisepäev), siis paastumaarjapäev määrab juba kevade alguse. Põhiosa traditsioonidestki on orienteeritud eelolevale kevad- või suveperioodile.”
Üldiselt on maarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha:

Coco Chanel

Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur – 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid

Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.
Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist.
Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata.
Vanemad abiellusid 1883.
Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku.
16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Aubazine'i tsistertslaste kloostri nunnade pansionaadis Moulinsi Notre-Dame'i Instituudis.
20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. Moulinsis esines Gabrielle ka lauljana varietees Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht šansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest publik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli armulugu ühe ohvitseriga.
Aastal 1904 tutvus ta Pariisi töösturipoja Etienne Balsan'iga (1880–1953), kes viis ta seltskonda ning kellega ta elas 1906–1910 Royallieus koos. Tema rahalise abiga avas ta 1910 Pariisis naistekübarate ateljee.
Kui Natsi-Saksamaa okupeeris Prantsusmaa, oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel põgenema Šveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas edukat
moeloojakarjääri kuni oma surmani.
Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks.
Pärast afääri lahke ning varaka mehe – sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga – avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915.
Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel iga kolmekümne sekundi jooksul

Nintendo

Nintendo Co Ltd (任天堂 株式会社 Nintendo Kabushiki gaisha) on rahvusvaheline ettevõte mis asub Kyotos, Jaapanis. Asutatud 23. septembril 1889 Fusajiro Yamauchi poolt, hakati tootma käsitööna hanafuda kaarte.
Nintendost on kujunenud nüüdseks suurfirma, mis on vaieldamatult üks mõjukamaid videomängude tootjaid tööstuses ja Jaapani suuruselt kolmas börsifirma, mille turuväärtus on suurusjärgus 85 miljardit dollarit. Nintendo of America on ka Seattle Mariners pesapallimeeskonna suuromanik.
Nimi Nintendo tähendab eesti keelde tõlgituna "jäta õnn taevasse". Aastaks 2010 oli Nintendo müünud ​​umbkaudselt 565 miljonit riistvara ühikut ja 3,4 miljardit tarkvara ühikut.

Nintendo aastatel 1889–1956

Nintendo asutati 1889 aasta lõpus ja firma nimi oli algselt Nintendo Koppai. Firma alustas oma tegevust Kyotost, kus hakati tootma Hanafuda mängukaarte. Käsitööna tehtud mängukaarte tabas edu ja peagi läksid kaardid massitoodangusse.

Nintendo aastatel 1956–1974

Aastal 1956 külastas Hiroshi Yamauchi (Fusajiro Yamauchi pojapoeg) Ameerika Ühendriike eesmärgiga kohtuda maailma juhtiva kaardimängude tootjaga United States Playing Card Company. Nähes et firma asub väikeses kontoris, mõistis Yamauchi selle äri piiranguid. Et Nintendo müügiedu suurendada, hakkas Yamauchi tootma mängukaarte Walt Disney Company tegelaskujudega.
Aastal 1963 vahetas Yamauchi Nintendo Playing Card Co. Ltd. nime ümber Nintendo Co. Ltd. vastu. Aastatel 1963–1968 proovis Nintendo uusi mooduseid äri edendamiseks. Seati üles taksofirma, hotellikett, telekanal ja toidufirma, mis tegeles kiirtoidu tootmisega. Kõik ettevõtted kukkusid läbi.
1966 hakkas Nintendo tootma mänguasju. Esimeseks edukaks tooteks sai Ultra Hand, insener Gunpei Yokoi poolt konstrueeritud teleskoopkäsi.
Aastal 1973 hakkas Nintendo tähelepanu pöörama uuele ärile, milleks osutusid mängusaalid. Nintendo hakkas mahajäetud keeglisaale ümber ehitama arcade saalideks.

Nintendo alates aastast 1974

Nintendo Entertainment System (NES)

Nintendo esimeseks katseks videomängutööstuses oli hakata turustama konsooli nimega Magnavox Odyssey Jaapanis. Nintendo keskendus seejärel oma enda riistvara tootmisele. Aastal 1977 lasti välja Nintendo esimene konsool Color TV Game 6
Sellele järgnes Color TV Game 15.

SNESi puldid

Aastal 1975 tootis Nintendo oma esimese arcade mängu milleks oli EVR Race. Mängu disaineriks oli Genyo Takeda kes tootis veel mitu edukat mängu, kuid tõeliseks eduks sai aastal 1981 toodetud Donkey Kong mille disaineriks oli Shigeru Miyamoto. Donkey Kong oli üliedukas, uued lepingud ja pakkumised andsid Nintendole suure kasvu sissetulekutes.
1983 lasi Nintendo välja Family Computeri (lühendatult "Famicom"), mis oli väljaspool Jaapanit tuntud kui Nintendo Entertainment System (NES). 1985 hakati NESi turustama ka Põhja-Ameerikas koos ülimenuka mängu Super Mario Brosiga. Mis on siiamaani üks maailma enim müüdud mänge.
1989 hakkas Nintendo turustama Gunpei Yokoi poolt loodud Game Boy kaasaskantavat konsooli.
1990 lasti turule Super Nintendo Entertainment System. Ta järgnes Nintendo Entertainment Systemile (NES). Konsool tutvustas paremaid graafika- ja häälevõimalusi teiste selleaegsete konsoolidega võrreldes. SNES oli ülemaailmne õnnestumine, muutudes enimostetud konsooliks 16-bitiste konsoolide ajastul, vaatamata hilisele väljalaskmisajale ning kõvale konkurentsile Põhja-Ameerikast pärit Sega Genesis konsoolilt. SNES jäi populaarseks kuni 32-bitiste konsoolide ajastuni. Kuigi Nintendo on lõpetanud kogu toe ja arenduse konsoolile, on ta ikkagi populaarne fännide, kogujate ja retro-mängurite seas. Konsooli müüdi kokku umbes 50 miljonit tükki.
1996 paiskas Nintento turule uue konsooli, mille nimeks oli Nintendo 64. Uus konsool võimaldas 3D-graafikat, kuni 4 mängijaga multiplayerit ja hiljem sai pult ka force feedbacki millest sai kogu tööstuse standard.

Wii karpides

19.11.2006 lasi firma turule Nintendo Wii mis sai 2009 aasta detsembris kõikide aegade müügirekordi ühe kuu lõikes. Wii on enimmüüdud konsool maailmas. Wii põhitunnuseks on tema juhtmeta pult Wii Remote, mida saab kasutada käes hoitava osutusseadmena ja mis tuvastab liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Teine erisus, WiiConnect24, on võimalus ooterežiimis üle Interneti sõnumeid ja tarkvaravärskendusi vastu võtta.

Naistepäev

Naistepäev integreeriti uue ja neutraalse pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva ajakirjanduse toetusel laialt tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ja konkreetsete isikute esiletõstmine. Venemaal kujunes kiiresti välja emakultus. Aga ega ainult seal: Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal.
Seda päeva pühitseti riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana peaaegu kogu nõukogude aja vältel. 8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook

Naistepäev Eestis

Eestis kandus naistepäevale üle 20. sajandi alguses riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev, nii et lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte, mida oli pühade eel laialt müügil.
Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.
Riigikogu lükkas 23. oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts riiklikuks tähtpäevaks.
Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.