Vastlapäev
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega, tuntuim on New Orleansi Mardi Gras (prantsuse keeles rasvane teisipäev). Anglosaksi traditsioon on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
Eestis oli veel 20. sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järel ja seetõttu neid söödigi. Peale vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus "lihaheide". Kui liha oli otsas, lehm polnud veel hakanud lüpsma ja kanad munele, oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub
ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis
järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva
või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi). Vastlapäev on päev enne
tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus
pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on
vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. 2015. aasta vastlapäev oli vanakuu teisipäev.Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega, tuntuim on New Orleansi Mardi Gras (prantsuse keeles rasvane teisipäev). Anglosaksi traditsioon on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
Eestis oli veel 20. sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järel ja seetõttu neid söödigi. Peale vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus "lihaheide". Kui liha oli otsas, lehm polnud veel hakanud lüpsma ja kanad munele, oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.
Kuupäevad
Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.
Vastlapäeva kuupäevad:
- 2003: 4. märts
- 2004: 24. veebruar
- 2005: 8. veebruar
- 2006: 28. veebruar
- 2007: 20. veebruar
- 2008: 5. veebruar
- 2009: 24. veebruar
- 2010: 16. veebruar
- 2011: 8. märts
- 2012: 21. veebruar
- 2013: 12. veebruar
- 2014: 4. märts
- 2015: 17. veebruar
- 2016: 9. veebruar
- 2017: 28. veebruar
- 2018: 13. veebruar
- 2019: 5. märts
- 2020: 25. veebruar
- 2021: 16. veebruar
- 2022: 1. märts
- 2023: 21.
- veebruar
- 2024: 13. veebruar
- 2025: 4. märts
- 2026: 17. veebruar
- 2027: 9. veebruar
- 2028: 29. veebruar
- 2029: 13. veebruar