maanantai 27. helmikuuta 2017

Vastlapäev

Vastlapäev

Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega, tuntuim on New Orleansi Mardi Gras (prantsuse keeles rasvane teisipäev). Anglosaksi traditsioon on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
Eestis oli veel 20. sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järel ja seetõttu neid söödigi. Peale vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus "lihaheide". Kui liha oli otsas, lehm polnud veel hakanud lüpsma ja kanad munele, oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.

Kuupäevad

Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. 2015. aasta vastlapäev oli vanakuu teisipäev.
Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.
Vastlapäeva kuupäevad:
  • 2003: 4. märts
  • 2004: 24. veebruar
  • 2005: 8. veebruar
  • 2006: 28. veebruar
  • 2007: 20. veebruar
  • 2008: 5. veebruar
  • 2009: 24. veebruar
  • 2010: 16. veebruar
  • 2011: 8. märts
  • 2012: 21. veebruar
  • 2013: 12. veebruar
  • 2014: 4. märts
  • 2015: 17. veebruar
  • 2016: 9. veebruar
  • 2017: 28. veebruar
  • 2018: 13. veebruar
  • 2019: 5. märts
  • 2020: 25. veebruar
  • 2021: 16. veebruar
  • 2022: 1. märts
  • 2023: 21. 
  •  veebruar
  • 2024: 13. veebruar
  • 2025: 4. märts
  • 2026: 17. veebruar
  • 2027: 9. veebruar
  • 2028: 29. veebruar
  • 2029: 13. veebruar

CHow Chow

Tšau-tšau ehk chow chow on koeratõug.
Koeratõugu on kasutatud jahi-, valve- ja veokoerana. Tänapäeval on ta eelkõige seltsikoer.

Nime tekke kohta on erinevaid lugusid. Ühe versiooni kohaselt sai tšau-tšau oma nime hiina jahikoera tšu järgi. Teise versiooni järgi tulnud koeratõu nimi meremeeste kõnepruugist, kes selle väljendiga tähistasid kõike laeval leiduvat söödavat. Kuna ükskord olnud laeval ka koer, keda Hiinast Inglismaale viidi, siis kutsuti tedagi chow-chow'ks.


Tšau-tšau on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur. Tšau-tšaud ei armasta vett. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust. Kasutatakse: ehk Söödakse hiinas ja jaapani poolsetel aladel toiduna, Hiina vanas ravi-meetodites e.e posimine jne. Levinud koerte ja antud isendi kasutamine.Isendi keel,saba. (piirgondades(hiina,jaapan,/vietnam/harva esinev juba/
Müüt: Kasutusele võetud kui tugev isend. Alexandre-suure poolt.kes aitas varandusi vedada.


Tšau-tšau on keskmist kasvu, turja kõrgus on 45–56 cm, kaal 20–32 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, tšau-tšausid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi. Värvuselt punane, sinine, must, fawn, cream, valge või panda. Karvkate vajab regulaarset hooldamist.
Tšau-tšaul on mustjassinine keel.


maanantai 20. helmikuuta 2017

Tiramisu

Tiramisu... täielik magus sõõgi asi! aga ma lootan et te tahada lugeda siit be my guest!:
Klassikaline tiramisu koosneb kahest baaskihist: küpsisekiht ja Mascarpone- baasil kreemikiht ning lisakoostisainetest.
Klassikalise tiramisu põhikoostisainete hulka kuuluvad toorjuust (näiteks Mascarpone juust), toored munakollased, suhkur, espressokohv ning Pavesini küpsised (kulinaarse häda korral võib kasutada poest varutud Savoiardi küpsiseid või keelekese küpsiseid, küpsiseid ka täidiseta rullbiskviiti, järelejäänud piparkooke)
On ka toiduretsepte, mis lisavad Mascarpone toorjuustukreemi sisse ka vahustatud munavalgeid või vahukoort, rohelist teed, pähkleid, vaarikaid, kohupiima jm.
Itaaliakeelne fraas tira mi su tähendab sõna-sõnalt "tõmba mind üles" ning viitab suhkru ja espressokohvi poolt inimorganismile avaldatavale toimele.
Tiramisu päritolu on teadmata. Esimest korda mainiti seda kirjalikult alles 1983 kreeka kokaraamatus ja see annab alust arvata, et tiramisu on kas üsna hiline magusroog või kohandus teistest kihilistest magusroogadest (näit english triffle).
Tiramisu kui algne magustoit, mida tuntakse ka Toscana triflei ja Zuppa Ingelesena, hakkas levima 19. sajandil Sienas, Toscana piirkonnas.[2]
Levinuima versiooni kohaselt leiutati tiramisu Trevisos restoranis "Le Beccherie" ja nimetati kondiitri Roberto Linguanotto õpilase ja ristitütre Francesca Valori (neiupõlvenimi Tiramisu) järgi tema kulinaarsete võimete auks.
Fernando ja Tina Raris väitsid 1998 avaldatud teoses "La marca gastronomica", et tiramisu leiutas Giuseppe di Clemente Trevisos 1971. aastal. On mainitud märksa varasemaidki aastaarve ja teisi linnu.
Originaalretsept ei sisaldanud alkoholi, sest oli mõeldud eeskätt lastele ja vanuritele, ning koogi originaalkuju oli ümmargune. Selle koostisained olid küpsised, muna, suhkur, Mascarpone juust, kakao, mesi ja gaseeritud vesi.
Kuvahaun tulos haulle tiramisu

sunnuntai 12. helmikuuta 2017

Haruki Murakami

Haruki Murakami (jaapani 村上春樹 Murakami Haruki, sündinud 12. jaanuaril 1949) on Jaapani kirjanik.
Tema mõlemad vanemad olid kirjandusõpetajad. Murakami kasvas üles tihedas kontaktis Lääne kirjanduse, muusika ja popkultuuriga; need on tugevasti mõjutanud tema loomingut, mis erineb oma argise ja kõnekeelele lähedase stiili poolest traditsioonilisest Jaapani ilukirjandusest. Ta töötas plaadipoes ja pidas Tōkyōs 1974–1981 koos oma naisega džässibaari, hiljem on ta elanud Ameerika Ühendriikides ja töötanud õppejõuna.
Murakami on kirglik maratonijooksja ja triatleet, ehkki jooksmisega hakkas ta tegelema alles 33-aastaselt. 23. juunil 1996 lõpetas ta oma esimese ülipikamaajooksu, 100-kilomeetrise jooksu ümber Saroma järve Hokkaidol.
Murakami esikromaan "Kuula tuule laulu" ilmus 1979. aastal. Tuntuks sai ta 1987. aastal ilmunud romaaniga "Norra mets". Kokku on temalt ilmunud kolmteist romaani, arvukalt lühijutte ja tõlkeid. 2009. aastal ilmus romaan "1Q84".
Murakami kirjanduslike mõjutajatena on nimetatud Jerome David Salingeri, Franz Kafkat, Truman Capote'i jt.

Tunnustused

  • Franz Kafka auhind (2006)
  • Jeruusalemma auhind (2007)

Eesti keeles ilmunud teosed

  • "Lõuna pool piiri, lääne pool päikest", Eesti Raamat 2003. Tõlkinud Kristina Uluots, ISBN 9985-65-395-5
  • "Norra mets", Varrak 2006. Tõlkinud Kati Lindström, ISBN 9985-3-1189-2
  • "Kafka mererannas", Varrak 2008. Tõlkinud Kati Lindström, ISBN 9789985315910
  • "Elevant haihtub", Varrak 2011. Tõlkinud Margis Talijärv, ISBN 9789985323236
  • "1Q84" (I-II osa), Varrak 2013. Tõlkinud Margis Talijärv, ISBN 9789985329030
  • "1Q84" (III osa), Varrak 2014. Tõlkinud Margis Talijärv, ISBN 9789985332122
  • "Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad", Varrak 2016. Tõlkinud Margit Juurikas, ISBN 9789985332368

Takaki Kanehiro

Takaki Kanehiro sundis aasta 1849 30 oktoobril ta sundis Miyazaki perfektuuris
Ma kirjutan asjad mita ta tegi

  • 1861–1881 õppis Kanehiro Jaapanis lääne meditsiiniteadust inglise arsti William Willise juhendamisel;
  • 1872 astus Kanehiro Jaapani mereväkke (inglise keeles Imperial Japanese Navy);
  • 1872 töötas Kanehiro Jaapani merelaevastiku kirurgina;
  • 1875. aastast jätkas meditsiiniõpinguid Londonis (St Thomas's Hospital Medical School);
  • 1880 naasis Jaapanisse;
  • 1881. aasta jaanuaris asutas ta Sei-I-Kwai meditsiiniühingu. Sama aasta mais asutas meditsiinikooli Sei-I-Kwai Koshujo (inglise Sei-I-Kwai Medical Training School), mis tänapäeval on Jikei ülikooli meditsiinikool. Takaki kool oli esimene meditsiini erakolledž Jaapanis;
  • 1888. aastal sai Kanehirost esimene Jaapani meditsiiniteaduste doktor.Kuvahaun tulos haulle takaki kanehiro
  • sunnuntai 5. helmikuuta 2017

    ´MIdagi Jaappanist
    lill pole
    loom
    Roheline faasan koi kähriku Õnnekurg
    kimigayo laul
    Jaapani vappJaapani vapp
    Jaapani lipplipp