Kulttuur

maanantai 22. toukokuuta 2017

Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk on Pärnus Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi 23. veebruaril 1918 väljakuulutamisele pühendatud mälestusmärk.
Mälestusmärgi ideekonkursi võitis töö "Rõdu", mis kujutab graniidist elusuuruses ajaloolise Endla teatri rõdu ja mille autorid olid Kunstnike Liidu liige Kaarel Eelma, Näitlejate Liidu liige Mart Aas ja arhitekt Mikk Mutso. Algse Endla rõdu olid projekteerinud Georg Hellat, A. Jung ja E. von Wolffeldt. Monumendi paigutuse suhtes tekkis algselt vaidlusi, kas asetada see Pärnu hotelli ette Aia tänavale või autorite poolt ettenähtud kohale Rüütli platsil. Mõlemal kohal olid oma plussid ja miinused, kuid lõpuks toodi välja tähtsaim: tegemist ei ole mälestusmärgiga asukohale vaid millelegi muule, mis on olulisem.
Autorite mõte oli luua mälestusmärk, millel oleks esindusfunktsioon: paraadid, tähtpäevad ja teised ametlikud sündmused. Sama tähtis oli monumendi avalike ürituste funktsioon. "Rõdu" pidi olema hea esinemis- ja kontserdikoht, kõnepult, koht kokkusaamiseks, jalutamiseks. Mälestusmärk pidi andma edasi sündmuste vaimsust vabariigi väljakuulutamise ajal. Kuna Endla teatri rõdult loeti esmakordselt ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, oligi selle elusuuruse jäljendi mõte parim.
Autorid rõhutasid ka etteloetud iseseisvusmanifesti, mille tekst on Eesti iseseisvuse üks tähtsamaid kirjutisi. Samas ei ole palju inimesi, kes oleks seda lugenud või sellest isegi kuulnud. Seega austusest tolleaegsete helgete peade kollektiivse loomingu vastu on autorid lisanud mälestusmärgile suure, originaalkujunduse- ja sõnastusega Manifesti, lisaks Eesti Keele Instituudi asjatundjate poolt tänapäevasemasse keelde kohaldatud tekstivariandi ning ka pimedate punktkirjas teksti väegnägijatele. Autorite sõnul oli mälestusmärgil oleva sõnumi ehk Manifesti teksti nähtavaks tegemine monumendi üks tähtsamaid tahke. Veel rõhutasid nad, et nende jaoks oli ja on siiani oluline sündmus ise, selle koht ja vaimsus, sest nüüd võib iga eestlane seisatada ja lugeda Manifesti Eestimaa rahvastele, mis kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Georg Wilhelm Richmanni ausammas

G.W.Richmanni ausammas Pärnus

Georg Wilhelm Richmanni ausammas on Pärnus Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul asuv mälestusmärk füüsik Georg Wilhelm Richmannile, keda loetakse üheks piksevarda leiutajaks.
Mälestusmärk avati 22. juulil 2011 Richmanni 300. sünniaastapäeva puhul. Richmann sündis 22. juulil 1711 Pärnus Kuninga tänaval asunud keskaegses hoones. Mälestusmärk on rajatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumi eestvõttel. Ausamba autor on skulptor Riho Kuld, arhitekt on Margit Kõrts ja kuju valas pronksi Bruno Kadak.
Ausamba avas Riigikogu esimees Ene Ergma.

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

¯\_ ◔ ͜つ

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

◔ _/¯

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

Lyydia koidula monument monument luuletajale kelle nimi on lyydia koidula

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

maanantai 15. toukokuuta 2017

Euroopa Päev

Euroopa päev on iga-aastane tähtpäev, millega pühitsetakse rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust. Seda tähistab Euroopa Nõukogu 5. mail, Euroopa Liit 9. mail ja Ukraina mai kolmandal laupäeval. Euroopa Nõukogu Euroopa päev on ühtlasi Euroopa Nõukogu asutamise aastapäev. Seda nimetatakse sallivuse, inimõiguste ja Euroopa integratsiooni päevaks. Euroopa Liidu Euroopa päev on ühtlasi 1950. aasta Schumani deklaratsiooni aastapäev ehk Schumani päev ning üks Euroopa Liidu sümbolitest, kuid mitte kogu Euroopa sümbol.

Ajalugu

Euroopa Nõukogu otsustas 1964 hakata Euroopa päeva tähistama 5. mail, sest organisatsioon asutati 5. mail 1949.
Aastal 1985 võtsid Euroopa Ühendused (millest hiljem sai Euroopa Liit) üle Euroopa Nõukogu sümbolid, sealhulgas Euroopa lipu, kuid oma Euroopa päeva otsustas 28. ja 29. juunil 1985 Milanos toimunud Euroopa Ühenduse riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumine Adonnino komisjoni ettepanekul tähistada Schumani deklaratsiooni aastapäeval 9. mail. Et sellest sündmusest sai alguse esimese Euroopa ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse rajamine, peetakse seda Euroopa Liidu alguseks. 9. mai on Euroopa Liidu lipupäev ning Euroopa Liidu institutsioonides paljude töötajate jaoks töövaba päev, kuid Euroopa Parlament töötab sel päeval. Kosovos on Euroopa päev (9. mai) riigipüha.
Euroopa põhiseaduse leping oleks andnud Euroopa Liidu sümbolitele, sealhulgas Euroopa päevale, põhiseadusliku staatuse (artikkel I-8). Selle asemel jõustunud Lissaboni lepingus seda sätet ei ole, kuid sellega koos avaldati 16 liikmesriigi deklaratsioon nende sümbolite toetuseks. Euroopa Parlament tunnustas oktoobris 2008 503 poolthäälega, 96 vastuhäälega ja 15 erapooletu häälega ametlikult Euroopa päeva tähistamist 9. mail.
Aastast 2003 tähistab Ukraina Euroopa päeva mai kolmandal laupäeval.Tähtpäev kehtestati "arvestades Ukraina strateegilist kurssi Euroopa integratsioonile" Ukraina Presidendi 19. aprilli 2003 seadlusega nr 339/2003 "Euroopa päevast".Ukraina on ainus Euroopa Liitu mittekuuluv riik, kus Euroopa päeva riiklikult tähistatakse.

Mida teha suvel

Me ei taha sind endast välja ajada, kuid suvi saab liiga kiiresti läbi! Enne kui arugi saad on hommikud muutunud jahedamaks ja päevad lühemaks ning on taas aeg tõmmata peale soojad kampsunid. Isegi kui ootad seda aega, võiksid oma suve siiski meeldejäävamaks muuta. Siin on 50 tegevust, millega oma suve sisustada.

- Vedele päikse käes ning loe läbi hunnik ajakirju
- Tee endast ja oma sõpradest ilusa ilmaga palju fotosid
- Kanna midagi täiesti ebasobilikku ning mine peole tantsima
- Joo kokteile ja kuula Põhja-Tallinnat
- Loo vähemalt üks uus tutvus
- Lama hommikul kaua voodis ning kuula muusikat
- Osale joogatunnis, mis toimub värskes õhus
- Söö musti kirsse
- Flirdi mõne teise naisega
- Pea piknikku puu otsas
- Soeta täispuhutav bassein ning jäädvusta selles mõnulemine mõne foto näol
- Jaluta koeraga (kui endal pole, laena sõbrannalt või naabrilt)
- Usalda oma sisetunnet
- Turni ronimisseinal
- Avasta mõni uus koht, kasvõi oma naabruskonnas
- Suudle võõrast
- Vali välja mõni projekt või huviala, millega talvel tegelema hakata
- Koge mõnda eriti eksklusiivset pediküüri protseduuri
- Pea pidu ning näita teistele kui imeline sa oled
- Ehita randa liivaloss
- Osta kirbuturult mõned kõlisevad ehted
- Alusta päevaraamatu kirjutamist
- Pea sõpradega pidžaamapidu ning minge hommikul koos välja sööma
- Käi katusepeol
- Õpi paar sõna mõnes võõrkeeles
- Mine oma sõpradega jalgrattamatkale
- Käi massaažis, mis paneb su keha justkui sulama
- Osta uhke päevavari
- Külasta kohalikke vaatamisväärsusi
- Õmble vanad teksapüksid lühikesteks püksteks
- Laula karaoket mõne Terminaatori loo järgi
- Õpi hindama häid kitarrimängijaid
- Tee midagi, mida su sõbrad ja vanemad heaks ei kiida
- Võta töölt puhkust
- Mine kunstiringi
- Soeta omale seksikas aluspesu
- Kanna oma käekotis väikest veepüstolit
- Käi alasti ujumas
- Hakka uskuma, et saad kõike, mida vaid soovid
- Kanna nädal aega igapäevaselt kontsakingi
- Proovi kõiki kättesaadavaid jääteesid
- Lama rohul ning kuula kõrvaklappidega muusikat
- Sõida rulluiskudega
- Läbi lilleseadmise kursus
- Hoia põnevat saladust
- Hoia draamadest eemale
- Soojenda suhteid vana sõbraga
- Loe mõnda inspireerivat raamatut või artiklit