maanantai 22. toukokuuta 2017

Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk on Pärnus Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi 23. veebruaril 1918 väljakuulutamisele pühendatud mälestusmärk.
Mälestusmärgi ideekonkursi võitis töö "Rõdu", mis kujutab graniidist elusuuruses ajaloolise Endla teatri rõdu ja mille autorid olid Kunstnike Liidu liige Kaarel Eelma, Näitlejate Liidu liige Mart Aas ja arhitekt Mikk Mutso. Algse Endla rõdu olid projekteerinud Georg Hellat, A. Jung ja E. von Wolffeldt. Monumendi paigutuse suhtes tekkis algselt vaidlusi, kas asetada see Pärnu hotelli ette Aia tänavale või autorite poolt ettenähtud kohale Rüütli platsil. Mõlemal kohal olid oma plussid ja miinused, kuid lõpuks toodi välja tähtsaim: tegemist ei ole mälestusmärgiga asukohale vaid millelegi muule, mis on olulisem.
Autorite mõte oli luua mälestusmärk, millel oleks esindusfunktsioon: paraadid, tähtpäevad ja teised ametlikud sündmused. Sama tähtis oli monumendi avalike ürituste funktsioon. "Rõdu" pidi olema hea esinemis- ja kontserdikoht, kõnepult, koht kokkusaamiseks, jalutamiseks. Mälestusmärk pidi andma edasi sündmuste vaimsust vabariigi väljakuulutamise ajal. Kuna Endla teatri rõdult loeti esmakordselt ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, oligi selle elusuuruse jäljendi mõte parim.
Autorid rõhutasid ka etteloetud iseseisvusmanifesti, mille tekst on Eesti iseseisvuse üks tähtsamaid kirjutisi. Samas ei ole palju inimesi, kes oleks seda lugenud või sellest isegi kuulnud. Seega austusest tolleaegsete helgete peade kollektiivse loomingu vastu on autorid lisanud mälestusmärgile suure, originaalkujunduse- ja sõnastusega Manifesti, lisaks Eesti Keele Instituudi asjatundjate poolt tänapäevasemasse keelde kohaldatud tekstivariandi ning ka pimedate punktkirjas teksti väegnägijatele. Autorite sõnul oli mälestusmärgil oleva sõnumi ehk Manifesti teksti nähtavaks tegemine monumendi üks tähtsamaid tahke. Veel rõhutasid nad, et nende jaoks oli ja on siiani oluline sündmus ise, selle koht ja vaimsus, sest nüüd võib iga eestlane seisatada ja lugeda Manifesti Eestimaa rahvastele, mis kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Georg Wilhelm Richmanni ausammas

G.W.Richmanni ausammas Pärnus

Georg Wilhelm Richmanni ausammas on Pärnus Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul asuv mälestusmärk füüsik Georg Wilhelm Richmannile, keda loetakse üheks piksevarda leiutajaks.
Mälestusmärk avati 22. juulil 2011 Richmanni 300. sünniaastapäeva puhul. Richmann sündis 22. juulil 1711 Pärnus Kuninga tänaval asunud keskaegses hoones. Mälestusmärk on rajatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumi eestvõttel. Ausamba autor on skulptor Riho Kuld, arhitekt on Margit Kõrts ja kuju valas pronksi Bruno Kadak.
Ausamba avas Riigikogu esimees Ene Ergma.

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

¯\_ ◔ ͜つ

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

◔ _/¯

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

Lyydia koidula monument monument luuletajale kelle nimi on lyydia koidula

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯ ¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

¯\_ ◔ ͜つ ◔ _/¯

maanantai 15. toukokuuta 2017

Euroopa Päev

Euroopa päev on iga-aastane tähtpäev, millega pühitsetakse rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust. Seda tähistab Euroopa Nõukogu 5. mail, Euroopa Liit 9. mail ja Ukraina mai kolmandal laupäeval. Euroopa Nõukogu Euroopa päev on ühtlasi Euroopa Nõukogu asutamise aastapäev. Seda nimetatakse sallivuse, inimõiguste ja Euroopa integratsiooni päevaks. Euroopa Liidu Euroopa päev on ühtlasi 1950. aasta Schumani deklaratsiooni aastapäev ehk Schumani päev ning üks Euroopa Liidu sümbolitest, kuid mitte kogu Euroopa sümbol.

Ajalugu

Euroopa Nõukogu otsustas 1964 hakata Euroopa päeva tähistama 5. mail, sest organisatsioon asutati 5. mail 1949.
Aastal 1985 võtsid Euroopa Ühendused (millest hiljem sai Euroopa Liit) üle Euroopa Nõukogu sümbolid, sealhulgas Euroopa lipu, kuid oma Euroopa päeva otsustas 28. ja 29. juunil 1985 Milanos toimunud Euroopa Ühenduse riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumine Adonnino komisjoni ettepanekul tähistada Schumani deklaratsiooni aastapäeval 9. mail. Et sellest sündmusest sai alguse esimese Euroopa ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse rajamine, peetakse seda Euroopa Liidu alguseks. 9. mai on Euroopa Liidu lipupäev ning Euroopa Liidu institutsioonides paljude töötajate jaoks töövaba päev, kuid Euroopa Parlament töötab sel päeval. Kosovos on Euroopa päev (9. mai) riigipüha.
Euroopa põhiseaduse leping oleks andnud Euroopa Liidu sümbolitele, sealhulgas Euroopa päevale, põhiseadusliku staatuse (artikkel I-8). Selle asemel jõustunud Lissaboni lepingus seda sätet ei ole, kuid sellega koos avaldati 16 liikmesriigi deklaratsioon nende sümbolite toetuseks. Euroopa Parlament tunnustas oktoobris 2008 503 poolthäälega, 96 vastuhäälega ja 15 erapooletu häälega ametlikult Euroopa päeva tähistamist 9. mail.
Aastast 2003 tähistab Ukraina Euroopa päeva mai kolmandal laupäeval.Tähtpäev kehtestati "arvestades Ukraina strateegilist kurssi Euroopa integratsioonile" Ukraina Presidendi 19. aprilli 2003 seadlusega nr 339/2003 "Euroopa päevast".Ukraina on ainus Euroopa Liitu mittekuuluv riik, kus Euroopa päeva riiklikult tähistatakse.

Mida teha suvel

Me ei taha sind endast välja ajada, kuid suvi saab liiga kiiresti läbi! Enne kui arugi saad on hommikud muutunud jahedamaks ja päevad lühemaks ning on taas aeg tõmmata peale soojad kampsunid. Isegi kui ootad seda aega, võiksid oma suve siiski meeldejäävamaks muuta. Siin on 50 tegevust, millega oma suve sisustada.

- Vedele päikse käes ning loe läbi hunnik ajakirju
- Tee endast ja oma sõpradest ilusa ilmaga palju fotosid
- Kanna midagi täiesti ebasobilikku ning mine peole tantsima
- Joo kokteile ja kuula Põhja-Tallinnat
- Loo vähemalt üks uus tutvus
- Lama hommikul kaua voodis ning kuula muusikat
- Osale joogatunnis, mis toimub värskes õhus
- Söö musti kirsse
- Flirdi mõne teise naisega
- Pea piknikku puu otsas
- Soeta täispuhutav bassein ning jäädvusta selles mõnulemine mõne foto näol
- Jaluta koeraga (kui endal pole, laena sõbrannalt või naabrilt)
- Usalda oma sisetunnet
- Turni ronimisseinal
- Avasta mõni uus koht, kasvõi oma naabruskonnas
- Suudle võõrast
- Vali välja mõni projekt või huviala, millega talvel tegelema hakata
- Koge mõnda eriti eksklusiivset pediküüri protseduuri
- Pea pidu ning näita teistele kui imeline sa oled
- Ehita randa liivaloss
- Osta kirbuturult mõned kõlisevad ehted
- Alusta päevaraamatu kirjutamist
- Pea sõpradega pidžaamapidu ning minge hommikul koos välja sööma
- Käi katusepeol
- Õpi paar sõna mõnes võõrkeeles
- Mine oma sõpradega jalgrattamatkale
- Käi massaažis, mis paneb su keha justkui sulama
- Osta uhke päevavari
- Külasta kohalikke vaatamisväärsusi
- Õmble vanad teksapüksid lühikesteks püksteks
- Laula karaoket mõne Terminaatori loo järgi
- Õpi hindama häid kitarrimängijaid
- Tee midagi, mida su sõbrad ja vanemad heaks ei kiida
- Võta töölt puhkust
- Mine kunstiringi
- Soeta omale seksikas aluspesu
- Kanna oma käekotis väikest veepüstolit
- Käi alasti ujumas
- Hakka uskuma, et saad kõike, mida vaid soovid
- Kanna nädal aega igapäevaselt kontsakingi
- Proovi kõiki kättesaadavaid jääteesid
- Lama rohul ning kuula kõrvaklappidega muusikat
- Sõida rulluiskudega
- Läbi lilleseadmise kursus
- Hoia põnevat saladust
- Hoia draamadest eemale
- Soojenda suhteid vana sõbraga
- Loe mõnda inspireerivat raamatut või artiklit

Naljapäev

Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill

Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid, kuid neid joonistati ka ise. Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Üsna populaarseks muutusid 20. sajandil meedianaljad – valeteated ja -uudised ajalehtedes, raadios, TVs. Parim nali oli teadagi see, mis pani kergeusklikud tões ja vaimus tegutsema. Viimaseks edukaks naljaks võib pidada näiteks aktsiooni, mille käigus Tartu Ülikooli õppejõud pidid saama endale 1000 krooniga arvuti. Eestis tehakse aprillinalja 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillipäeval. Kes muul ajal aprilli teeb, seda on õigus kutsuda 'aprillisiga viie põrsaga' ja muul viisil.
Selle kergemeelse ja lustaka päeva saamislugu on keerukas ja mõtlemapanevalt koomiline. Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides, mh roomlaste ja hindude poolt, 1. aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendrireform, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides, kõikjal on levinud ka aprillikaartide saatmine.
Eestis ja muudes Kesk-Euroopa riikides kuulub 1. aprill õnnetute päevade loetelusse.

Mida mujal tehakse

Ðotimaal kestab aprillinaljade tegemine 48 tundi ja seda kutsutakse käojahiks. Prantsusmaal kutsutakse päeva aprillikalaks, sest seda on kerge püüda, see on kerge saak. Koolilapsed kinnitavad üksteise seljale kalapilte ja silte kirjaga 'Aprillikala'. Ka eesti slängis on levinud 'kala' eksituse või vea tähenduses.
Inglismaal mindi uuele kalendrisüsteemile lõplikult üle 1752. aastal, esimese aprilli tähistamine levis sinna aga arvatavasti Saksamaalt või Prantsusmaalt 17. sajandil, päeva hakati kiiresti tähistama ka Inglismaa Ameerika kolooniates. 18. sajandil oli aprillitegemine Inglismaal üldlevinud täiskasvanute komme. Juba 19. sajandil muutusid täiskasvanute naljad harvaks, kuid seda kohta hakkas täitma meedia: ajalehtedes, hiljem raadios, TVs ja internetis on ikka levitatud nalju. Lapsed jätkavad aprillinaljadega aga sama innuga kui mõne sajandi eest.
1. aprilli sugulaspäev Hispaanias on 'Día de los Santos Inocentes', mida peetakse 28. detsembril. Pühade lihtsameelsete päeva naljad on aprillinaljadega üpris sarnased.

Kas veel kusagil 30. aprillil aprilli tehakse

Näiteks Saksamaal ja Norras on kombeks sel päeval aprilli teha.

Priit Pullerits tõena võetud aprillinaljadest ajakirjanduses

Kaks aastat tagasi teatas Postimees, et Tartu kesklinna kerkiva kuuekorruselise ühiselamu ülemine korrus läheb korteritena müüki. Ikka selleks, et tasuda ehituseks võetud hiigellaenu.
Kuigi lugejaile ei saanud märkamatuks jääda, et uudis ilmus 1. aprillil, võttis naljakahtluse maha tõsiasi, et ülikooli haldusdirektor Riho Illak oli pildistamiseks isiklikult roninud kuuenda korruse terrassile ja kiitis sealt avanevat vaadet. Olukord lõhnas selle järele, et Illak on hakkama saanud järjekordse finantsskeemiga.
Niisiis läkitaski ülikooli pressinõunik Eesti meediakanaleisse teadaande, mis lehes avaldatu ümber lükkas. Muu seas väitis pressinõunik, et Postimehe uudis kahjustab ülikooli mainet ja usaldusväärsust välispartnerite silmis.
1. aprill on ilmselt ainus päev aastas, mil lehed vigaste ja väärade uudistega oma mainet ja usaldusväärsust ei õõnesta. Pigem vastupidi:
1. aprill on see päev, mil lehed tegelikkuse ja veidruse piiril kõikuvate uudistega oma originaalsust püüavad tõestada.
Petlikud teated. Üks levinumaid lugejate haneks püüdmise viise on olematute teenuste pakkumine. Üksteist aastat tagasi teatas Edasi, et Vanemuise kontserdisaali eesruumi on üles seatud kaks tühjade õllepurkide tagastamise automaati. Usutavuse lisamiseks tsiteeris leht näitleja Hannes Kaljujärve, kes söötnud masinasse kaheksa pepsipurki.
Kuna lehelugejad on harjunud 1. aprillil uudistest nalju üles noppima, on leidlikud toimetajad võtnud appi kuulutusteküljed. Viisteist aastat tagasi teatas Edasis kaheveeruline reklaam, et seoses uutmispoliitika ja sõjaväe isikkoosseisu vähendamisega on saabunud müüki likvideerimisele kuuluv valge viin. Eelisjärjekord kehtis veteranidele ja alla 3-aastaste laste emadele. Samal küljel teatas teine kuulutus, et Tähe tänavas toimub importkauba laimüük (oli ju defitsiidiaeg!), ja andis soovitusi, kuhu liiklusummikute vältimiseks auto parkida.
Kunagine kõmuleht Kuller avaldas 1993. aastal neljandiku lehekülje suuruse reklaami, mis pakkus kolme sorti purgikama: regular, light ja extra-strong. Kullerit juhtinud Väino Koorberg, nüüdne SL Õhtulehe peatoimetaja mäletab, et kuulutusse lisatud telefoninumbril tuli massiliselt kõnesid toitlustus- ja kaubandusettevõtteilt, isegi taimetoitlastelt, kes kõik soovisid uudistoodet osta või tellida.
Kuld kodanikele. Teise aprillinaljade grupi võib pealkirjastada "Teeme lihtsameelseile tünga". Tosin aastat tagasi teatasid Eesti liider-ajakirjanikud Kalle Muuli ja Enno Tammer, et Tiit Vähi valitsus on saavutanud kokkuleppe Rootsis asuva Eesti kulla tagastamiseks. Rasvases kirjas oli lisatud, et osa saagist jagatakse Eesti Vabariigi kodanikele kui riigi õigusliku järjepidevuse kandjatele puhta kullana kätte. Oma 380–420-grammise tüki kättesaamiseks hakkasid ajakirjanike väitel taotlusi vastu võtma kohalike omavalitsuste rahandusosakonnad.
Kui eufooriasse sattunud lugejad veel edasi vaevusid lugema, sai nende kiire rikastumise lootus ilmselt kärme kriipsu, sest uudise lõpus teatasid Tammer ja Muuli, et kolmas osa tagastatavast kullast läheb Barcelona olümpiamängude medalite valmistamiseks. Vastutasuks pidi Eesti saama õiguse läkitada olümpiale 105 sportlast.
Nn tünga-lugude hulka võib arvata ka seitsme aasta taguse kõhedust tekitava sõnumi, et seoses üha suureneva arvu tudengitega, kes pole suutnud ülikooli normaalajaga lõpetada, ei võta Tartu Ülikool enam vastu uusi õppureid. Samuti oli põhjenduseks toodud, et ülikool on rahanappuse leevendamiseks osa ruume firmadele ja aktsiaseltsidele välja üürinud, ning kui kõik tudengid äkki korraga loengutel käima hakkaksid, poleks ülikoolil neid lihtsalt kusagile panna.
Kuulsused abiks. Kolmanda aprillinaljade grupi moodustavad sõnumid, mis mängivad lugejate tunnetel. Valitsejate suhtes pahameele üleskütmiseks avaldas SL Õhtuleht neli aastat tagasi uudise, et valitsus kolib Toompealt rohkem kui 40-korruselisse pilvelõhkujasse, mis kerkib nn Sheratoni auku. Aasta varem oli sama leht teatanud, et edaspidi hakatakse liiklushuligaane tähistama punase vahtralehemärgiga.
Ent kõige levinumad aprillinaljad on lähimöödanikus olnud ikka ja jälle seotud kuulsate inimestega. Postimees anno 1993 teatas esiküljel USA presidendi Bill Clintoni erakorralisest ühepäevasest visiidist Eestisse, illustratsiooniks Clinton TÜ peahoone ees. Viisteist aastat tagasi pidas Edasi äramärkimisväärseks Moskva endise parteijuhi Boriss Jeltsini külaskäiku ettevõttesse Tartu Maja. Nelja aasta tagune Arter kuulutas Madonna külaskäigust Eestisse, juures foto popdiivast koos Artur Abduliga, kes oli hiljuti korraldanud pahaaimamatult Ricky Martini libakontserti.
Ka Eesti tuntud inimesed on 1. aprillil lehetegijaile ainest pakkunud. Seitse kevadet tagasi teavitas Postimees esiküljel, et peaministri kt Villu Reiljan nimetas Kaitseliidu ülemaks oma kaksikvenna telemees Mati Talviku. Too kuulutas uues ametis: "Organisatsioonis on suhteliselt lõdva püksikummiga alkoholilembeseid paljulapselisi naisterahvaid. Neid tuleb paremini ära kasutada." SL Õhtuleht kirjutas neli aastat tagasi, et Eda-Ines Etti ei sõida Stockholmi Eurovisiooni lõppvõistlusele, sest Globeni spordihall näeb välja kole ja räpane.
Viiendasse aprillinaljade rühma kuuluvad fotomontaažid. Kaksteist aastat tagasi võis Postimehes näha, kuidas Tartu kaarsillalt on varastatud kaar. Neli aastat hiljem avaldas sama leht pildi uuest viinasordist Väino Valge, mis on toodetud erastamisagentuuri peadirektorilt Väino Sarnetilt ostetud viljast. Ja kuuenda, kõige harvem esineva aprillinaljade grupi moodustavad lood, mis ei olegi aprillinaljad. Kümme aastat tagasi, kui ilmusid nii Liivimaa Kuller kui Liivimaa Kroonika, teatas esimene, et Tartu lahtise turu asemele tuleb Statoili bensiinijaam, teine aga andis teada esimesest soovahetusoperatsioonist Taaralinnas. Ometi olid mõlemad lood sulatõsi. Ja kuidas reageerisid lehetegijad? "Olin pettunud, et seda võeti aprillinaljana," meenutab Koorberg oma lugu Statoilist, "sest oma arust olin kirjutanud tõsise ja mõjuka loo."

Kroonikal uus pealik

Kolmapäeval, päev enne 1. aprilli ilmunud seltskonnaajakiri Kroonika andis lahenduse Eesti avaliku elu tegelaste seas ja meediaringkondades levinud spekulatsioonidele, et rikkurist suurärimees Urmas Sõõrumaa tahab osta ühe tuntud nädalaajakirja. Kuid millise?

See väljaanne on Kroonika.

Sõõrumaa on kirjutanud Kroonika juhtkirja, annab kuuel küljel intervjuu endisele peatoimetajale Ingrid Tähismaale ja usutleb saunalaval olümpiavõitja Erki Noolt.
Lugejad reageerisid kiirelt. Sõõrumaa meiliaadressile saabus ridamisi õnnesoove uue ameti puhul. Näiteks: "Lõpuks ometi puhuvad Kroonikas ka uued tuuled! Olen Kroonika ammune lugeja ning võtnud kätte täna ajakirja uue numbri, tabas mind igati meeldiv üllatus – et siis uus peatoimetaja :-) See lisab põnevust juurde igatahes! Tahan lihtsalt edu soovida, kuigi see vist väga vajalik pole. Te olete niigi edukas inimene :-) Tervitades ja ilusat kevadet soovides Aivi."
Ometi ühendas toimetuse sekretär Kroonika peatoimetajale tulnud telefonikõned Ingrid Tähismaaga. Ju siis vanad harjumused surevad visalt.
Postimees, 03.04.2004.

Volbripäev

Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.
Näiteks Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid šampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. Öösel olid korporatsioonide uksed avatud külalistele ja varahommikul mindi õllekorve kandes laevaga Emajõele sõitma. Tänapäevane kombestik on vähe muutunud: lauldes liigub korporantide rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ülikooli peahoone kuue samba ette, kus neid tervitab rektor. Sealt minnakse edasi Toomemäele. Kujude päid on juba südapäeval pesemas käidud ja kõnesid peetud. Korporatsoonides on uksed avatud mitteliikmeile, kuid sisenejalt nõutakse lipsuga ülikonda. Erinevalt saja aasta tagusest ajast on aga seltskond kirevam ja palju enam on näha naiskorporante.
Tartu linnas tehakse tänapäeval aga palju lõkkeid ja on seltskondi, kes ei kuulu korporantide hulka, vaid on sõltumatud vabad tudengid, eri sõpruskondade liikmed. Nii on volbripäev oma kombestikuga Tartus kerkinud maipühade asemele, mis pärast Teist maailmasõda koos paari järgneva päevaga oli suurem koristus- ja aiatööde aeg, kui põletati lõketes oksi ja prahti, kaevati maad ja korrastati aedu.
1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi. Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste jõulupühadega. Spetsiaalne muusika, temaatilised intervjuud, kõned ja kontserdid olid aga enamikule rahvast kevadtööde ja koristamise kõrval vähetähtsad.
2. mail jätkusid põllutööd oma maalapil. Niisiis nihkus künni- ja külvitööde algus päevale, mida 19. sajandi lõpus eriliselt ei teatudki. Kindlasti tehti aga mai alguses tuld. Varasemast traditsioonist on teada ka, et mõnel pool külvati ube.
Maipäev oli väga tuntud aga ka 16.-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid.

Mida mujal tehakse

Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades.

Volber Tääksis

Volbripäeva eelõhtul valiti meie koolis maikrahvi ja –krahvinnat.
Noormehed pidid krahvitiitli saamiseks lugema oma südamedaamile sonette, laulma serenaadi ja võistlema papagoilaskmises. Neidudel tuli tutvustada oma auväärset sugupuud, lõbustada krahvikandidaate tantsuga ja valmistada päevakohane kook. Parimaks ammukütiks tunnistati Harli Kullasepp, maikrahvi tiitli pälvis Timo Salumäe ja maikrahvinnaks valiti Kristiina Kolk.
http://www.taaksi.vil.ee/

loksperi

Eesti läänesaartel tuntud germaanimõjuline pärimus, mille kohaselt jõulu- või nääriööl, harvem laupäeval või neljapäeval käiakse maksamerel või loksperil pidutsemas.
Maksameri (saksa Lebermeer ehk Jäämeri, surnute asupaik) asub eestlaste kujutelma kohaselt sagedasti kusagil mere kohal. Maksamereliste omavaheline mõõkadega vehklemine paistis maa peale nagu virmalised.
Loksperil käiakse Eestis pidutsemas mõnes üksikus paigas, lagendikul, metsas, 17. sajandi nõiaprotsesside andmetel ka jaanipäeval Sinimäel. Viimane kujutelm on lähedane 17. sajandist tuntud saksa pärimusele Blocksbergi mäel peetavast nõidade peost. Blocksbergi peeti surnute asupaigaks - mis on metsik, ligipääsmatu, pilvissepeitunud mäetipp). 19. ja 20. sajandi pärimuses on säilinud vana hingerännukujutelm, kuid seos surnutekultuse ja kuradiga enamasti puudub.
Loksberil käivad meil enamasti peremehed (erinevalt Lääne-Euroopast, kus loksperilised on reeglina naised, kes püüavad noori tüdrukuid kaasa meelitada, või siis kõrgema sotsiaalse staatusega isikud), terved nõidade perekonnad. Nende käigud tulevad avalikuks sulase või harvem tüdruku, mõnikord ka juhusliku teelise või soldati vahendusel, kes uudishimust kordab pererahva maagilisi võtteid ja satub sedasi taevasse mõõgaga vehklem või muidu kohatusse olukorda.