Kevad ja traditsioonid

Kevad, ilus ja uhke. Aga kas sa tead traditsiionidest? Anyways nüüd ma rääkin neist.

Märts

Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsetel kuunimedel on tähendus: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (kassid kogunevad karjadesse).
Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.
Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa või rootsi keele vahendusel Vana-Roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.
Urbekuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) vårmånad - lumekuu, Poola marzek - laen Rooma kalendrist, Leedu kovas - kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia ožujak - tõenäoliselt sõnast laž - vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen - kasemahla koguma.
Hõimurahvastel: Komi raka - vares, õmblustööd, Ersa ejz'urkov - jääpurikakuu, Mari yjarnja - liupüha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.
Urbekuu pühad
1.03. Tuhkapäeval tuleks tõusta võimalikult vara, kindlasti enne päikesetõusu ja magamagi minna varem - ilmta toas tuld üles võtmata. Viimasele magamaminejale jäävat laiskus.
9.03. Sirgupäeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile väikseid nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
20.03. Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb püsima.
22.03. Eidepäeval ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
25. Marjapunapäev on kevade alguse ja puna joomise päev, naiste püha. Marjapunast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja puna palgele kogu aastaks. Naised käivad üksteisel külas, või kogunevad kõrtsi. Tehakse ülepannikooke või karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Siit peale ei või enam hommikuti ilma linnupetet võtmata kodust välja minna.
Kuu taevas
Noore kuu kõva aeg 1.03. - 5.03. (esimene veerand)
Kasvava kuu pehme aeg 5.02. - 10.03. (teise veerandi algus 5.03. kl 13.32)
Täiskuu kõva aeg 10.03. - 14.03. (täiskuu - 12.03. kl 16.54)
Kahaneva kuu pehme aeg 14.03. - 20.03. (kolmas veerand)
Kahaneva e vana kuu kõva aeg 20.03. - 26.03. (neljanda veerandi algus 20.03. kl 17.58)
Kadukuu pehme aeg 26.03. - 30.03. (kuu loomine 28.03. kl 05.57)
Noore kuu kõva aeg 30.03. - 3.04. (esimene veerand)
Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) urbekuus ei ole. Nõrgem kaduneljapäev on 23.03. (neljandi veerandi neljas päev). Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Rahvatarkust
Urbekuu ilmasid tasub hoolega tähele panna, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.
Kui urbekuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade. Halliste
Kui urbekuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala
Kui urbekuus myristab, tuleb suvel kuiva. Pyhalepa
On lepad kevadel urbekuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ytlesivad vanaaegsed majapidajad ikka urbekuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba." Ehk jälle: "Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata."
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ytelda. Aga uueaja sõna ütleb: "Hari põldu, saad lieba!" Vaivara